Tallinna Pedagoogikaülikool
KASVATUSFILOSOOFIA
Eksamitöö
Kierkegaard`i lähenemine inimese olemusele ja kasvatusele
Õppejõud: S.Kera
Anna Pomm
EV-11
Tallinn
1997
Kõik, mida
Kierkegaard filosoofina pakub, leidub ka eespool vaadedud esteetilis-filosoofilises
loomingus. Kierkegaard kõigest hoolimata on tahtnud olla
ikka esmajoones usuline aatleja, kelle filosoofiagi on seisnud
kristluse tõdede ja nende enama teadvusse-tõstmise teenistuses.
Selles mõttes võime näha kogu ta filosoofilist loomingut
hargnevat protestiva kriitikana kaasaja filosoofiliste moevoolude vastu - kuna
need tema arvates osutusid ohtlikuks kristluse eluväärtustele.
Arvamine, et Kierkegaard on
filosoof ainult niivõrd, kuivõrd ta ründab Hegelit, on seda
silmas pidades päris tabav iseloomustus. Hegeli dialektilist meetodit
eitades vastandas Kierkegaard talle sokraatilise dialektika: “... igatahes
on usaldusväärne, et tal (Hegelil) ei ole Sokratesega
absoluutselt mitte midagi ühist”. Hegeli dialektikat igatviisi madaldades
ja seda rünnates oli Kierkegaard Sokratesest vaimustuses ja nimetas
teda oma õpetajaks. “Väljaspool kristlust, Sokrates, oled sina -
ainukesena - õilis, avala hingega tark, sina olid tõeliselt
reformaator”. “...Sina oled ainus inimene, keda ma vaimustusega
tunnistan kui mõtlejat...” on Kierkegaard kirjutanud vahetult enne
surma.
Kierkegaardi ahvatles Sokratese
“maievtiline” dialektika (µaieutich - ämmaemandakunst) - meetod, mida Sokrates
oli sarnastanud oma ämmaemandast ema kunstiga, meetod, mis
aitas tõel ilmale tulla dialoogilistes otsingutes, kahtluses
ja vaidluses, küsivas lähenemises tundmatule -
ühesõnaga subjektiivne dialektika, kunst küsitleda
iseennast iseenese kohta.
Kirkegaard ülistas
Sokrates selle eest, et too “tõi ilmale iroonia ja andis oma
lapsele selle nime”, kasutades oma teostes hulgaliselt iroonilist refleksiooni
enesetunnetuse meetodina.
Tegelikult ei olnud Kiekegaardi
“dialektika” taasloodud sokraatiline dialektika. Asi pole üksnes selles,
et Kierkegaard ise eristas oma “dialektikat” sokraatilisest dialektikast kui
uut, täiuslikumat dialektikavormi - kristlikku sokratismi.
Ehkki “Sokratese
põhimõte seisneb... selles, et inimene peab leidma
oma tegude eesmärgi kui ka maailma lõppeesmärgi,
lähtudes ainuüksi enesest, ja saavutama tõe omaenese
jõududega,” siiski “mõtleb tõeline mõtlemine”
Sokratese arvates “nii, et tema sisu ei ole seejuures subjektiivne,
vaid objektiivne”.
Kui Sokratesel olid maievtika
ja iroonia vahendeiks objektiivse tõe kindlakstegemisel, siis
Kierkegaard kasutas neid subjektiivse tõe, “tõde minu
jaoks” saamiseks, kuivõrd ühtki teist tõde ta tunnistatud:
“...objektiivselt pole olemas mingisugust tõde...”.
Kierkegaard heitis kohe alguses
kõrvale objektiivse tunnetuse ning eitas selle väärtus ja
tõelisust. Ta kutsus minema vastupidist - radikaalse subjektivismi -
teed. “Ma ei nõua midagi muud peale tunnistamise, et meie objektiivsel
ajal olen mina ainuke, kes ei suuda objektiivne olla”.
See subjektiivsuse ja
objektiivsuse absoluutne vastandamine on kogu Kierkegaardi filosoofia
nurgakivi, filosoofia, mille esmane ülesanne oli kummutada
“väär ettekujutus, mida omavad tunnetusest ja selle resultaatidest
need, kes räägivad objektiivsetest tulemustest, mõtlemata,
et just nimelt filosoof on ülimalt subjektiivne”.
Nagu Hegel, määratles
Kierkegaard saamist mitteolemisest olemisele üleminekuna. Tema arvates
olid Hegelil “eitus, üleminek ja vahendamine kolm mumifitseeritud,
kahtlast salaagenti, kes kõik liikuma panevad”, ja hoopiski
mitte ühelegi loogikale alluvad “rahutud pead”.
Saamine on muutumine,
teisekssaamine, teiseks üleminek, üleminek võimalikkusest
tegelikkusesse. Ent Kierkegaardi arvates erinevad voimalikkus ja
tegelikkus põhimõtteliselt, kvalitatiivselt. “...Kuivõrd
lõpmatult erineb millegi käsitamine võimalikkuses
sellesama käsitamisest tegelikkusest,” on ta “Päevikus”
märkinud. Erinevalt võimalikkusest ei saa tegelikkus tema
arvates olla loogilise käsitluse objekt. “Mõeldav reaalsus on
tegelikkus, ja iga küsimuse selle kohta, kas miski on
tegelik peab mõtlemine hülgama”.
Kierkegaard pidas selles
küsimuses peamiseks eksimuste allikaks võimalikkuse ja
tegelikkuse ning paratamatuse vahekorra väära käsitus.
Saamine ei allu paratamatusele ja ei sobi sellega kokku. “Kõik,
mis saamas on, tõestab juba oma saamisega, et ta ei ole
paratamatu; sest ainus, mis ei või saada, on paratamatu, kuna
paratamatu on olemas”.
Hegelile määratud
Kierkegaardi etteheited, et Hegeli dialektika välistab vabaduse ja
ühtlasi jutuslikkuse, ei ole põhjendatud. Nende kategooriate
dialektiline käsitus seisabki selles, et nii paratamatust kui ka
paratamatust ja juhuslikkust seob vastandite ühtsus ning need
kategooriad ei välista teineteist.
Kui Kierkegaard
võttis endale ülesandeks kukutada paratamatuse mõiste
vabaduse ja juhuslikkuse nimel, siis - vastandades neid
metafüüsiliselt - ütles ta lahti dialektikast.
Samavõrd antidialektiline on tegelikkuse lahutamine
võimalikkusest, mille Kierkegaard püstitas vastandina Hegelile,
kes käsitas neid dialektiliselt, vastastikku
läbipõimunutena, mis nähtub juba formaalse ja reaalse
võimalikkuse eristamisest.
Niisiis ei pannud Kierkegaard
alust teistsugusele, Hegeli omast erinevale dialektikavormile, vaid
hülgas dialektika. Ta püüdis koguni hoopis lahti
saada. Ja kui ta lõigi lahku dialektikast, siis osutus
loogikast vabanemine teostamatuks, kuivõrd tollesama
lahkulöömise õigustusena oli Kierkegaard sunnitud tegema igasuguseid
loogilisi trikke ja jõupingutusi.
Vastuolukategooria läbib
kogu Kierkegaardi maailmavaadet: “Kõikjal, kus on elu, on
vastuolu”. Ent tal polnud eksistentsi lahutamatuks atribuudiks
loogiline, vaid pateetiline vastuolu. Kirg pole midagi muud kui pinge
saavutanud vastuolu. Kus puudub elu ja kirg, seal ei ole vastuolugi.
Väljaspool eksistentsi ei ole vastuolu, kuid eksistentsiaalne
vastuolu ei eelda ühtsust, vaid välistab seda.
Seejuures ei ole vastuolu
isegi eksistentsiaalse tõlgenduse puhul Kierkegaardil arengut
edasiviiv jõud. “Sõna “vastuolu” ei tule siin
võtta mitte selles neetud tähenduses, mida talle Hegel omistab,
kujutledes ise ja veenates teisi, nagu oleks sel sõnal
loomejõudu”.
“Minu eluvaatlus on
täiesti mõttetu. Mulle tundub, et kuri vaim on mu ninale
asetanud prillid, mille üks klaas tohutult suurendab, teine aga
samavõrra vähendab.”
Kierkegaardi töödes
on väga vähe öelnud kasvatusest ja lastest üldse.
“Meelsamini räägin ma lastega, sest nendest tihkab ikkagi loota, et
nad saavad kunagi mõistusega olenditeks; aga need, kes nendeks on saanud
- oh sa issand küll!”
Kierkegaardile polnud
olemine üleüldse ja veel vähem inimese eksistents
mõtlemine. Arvatakse, et kuigi Kiekegaard lähtub
idealistlikust eeldusest, et inimene olemus on vaimne, siiski on tema
vaimu-käsitus selline, et see õõnestab idealistliku
kontseptsiooni.
Kierkegaardi arvates ei
või inimene olla teadusliku tunnetuse objekt, enamgi, teda ei
või käsitleda ka subjektobjektina, mida tegi Feuerbach ja
mitmesugused psühhofüsioloogia koolkonnad. “Kes eksisteerib,
see ei saa samuti olla korraga kahes kohas, ei saa olla
subjekt-objekt”.
“Materialistlik
füsioloogia on koomiline..., aga uusim, enam hingestatud
füsioloogia on sofistlik”. Hinge ja keha probleem ei ole
Kierkegaardile mingit raskust tekitanud: hing on primaarne, keha -
sekundaarne. “Keha on hinge ja seega ka vaimu organ”. Kierkegaardi
meelisvormel oli: inimene on hinge ja keha süntees, mida juhib vaim.
Lõppkokkuvõttes “inimene on vaim”.
Psühho-füüsilise probleemi on Kierkegaard lahendanud
idealistlikult.
Kuid
psühhofüüsiline probleen on vaid üks fülosoofia
põhiküsimuse - olemise ja mõtlemise vahekorra
küsimuse - tahke.
Kirkegaard ei pidanud olemist
mõtlemiseks, kuna vaim pole mõtlemine, mis ainult ei
võimalda, vaid lausa nõuab loogilist mõõtu
ja käsitlust. Just selles on tema salvava märkuse
tõeline mõte, et väite puhul - olemine ja
mõtlemine on samased, tuleb “ühekorraga naerda ja nutta”.
Kui “olemise” asemel oleks
jutt “eksistentsist” (spetsiifilises tähenduses, milles seda
mõistet kasutas Kierkegaard), ja “mõtlemise” asemel -
vaimust (jällegi tema tähenduses), siis vormuleeriks vaimu ja
eksistentsi samasuse printsiip adekvaatselt eksistentsialismi kui
Kierkegaardi tüüpi subjektiivse idealismi
põhilause.
Öelduga ei ole
karvavõrdki vastuolus Kierkegaardi poleemika Descartes’i lausega
“ma mõtlen, järelikult ma olen olemas”. Ta väitis, et
olemise järeldamine mõtlemisest on vastuolus, ja tõstatas
Descartes’i vastu mõtlemise ja olemise vahekorra vastupidise
vormeli: “Kuna ma eksisteerin ja olen mõtlev, siis ma mõtlen”.
Kierkegaard lisas, et kartesiaanlus liigendas olemise ja
mõtlemise, nende vahel ei ole “ideaalset samasust”.
“Mõtlemisega samane olemine ei ole üldse inimlik olemine”.
“Minu peamine mõte
oli, et meie ajal on teadmise ülikülluse tõttu ära
unustanud, mis tähendab eksisteerida ja mis tähendus on
enesessepööratusel...”.
“Mõned looduseuurijad
leidsid või püüdsid leida kusagil maailmas eksisteerivat
Archimedese punkti ja sellest punktist universumid vaadelda...”, on
kirjutanud Kierkegaard. Tema leidis selle aga iseeneses.
Sellises spetsiifilises
tähenduses on “eksisteerimine” Kierkegaardile ainuke
“tõelisus”, mis piirab “olemise” mõistet ja on vastandatud
“mõtlemisele”. “On tõelisus välisilm?” küsib ta
iseendalt, ja vastab eitavalt: “Tõelisus on sisemaailm”, oma Mina
enesesuhe oma Minaga.
Kiekegaardile oli erakordselt
iseloomulik, et eksistentsi tunnistas ta “ainsaks tunnetamatuks asjaks
iseeneses, millega mõtlemises ei ole obsoluutselt midagi ühist”.
Kierkegaardi ei rahuldanud
määratleda inimest mõtleva olendina: selles ei ole
inimese olemus ning see pole tema eksistentsis peamine. “Tõeliselt
inimlik on - kirg. Kireta ei saa eksisteerida. Kõik
eksistentsiprobleemid on ühenduses kirega. Kirg on eksistentsi
Alfa ja Omega. Kirg eelkõige. Kirg on eksistentsi liikumapanev
jõud ja “subjektiivsuse tipp”.
Taani teoloogi arvates ei
või inimest niisiis määratleda mõtleva substansina,
loomuliku olendina ega üldse mingit liigi “objektina”. Tegelikult ei saa
inimest üldse defineerida. Olles kordumatu individuaalsus ja puht subjektiivne
olend, teeb ta end selleks, mis ta on. “inimene on vaim. Aga mis on vaim?
Vaim - see on Mina.”
Küsimusele “Mis
tähendab olla inimene?”, Kierkegaard on taandanud filosoofia
põhiküsimuse: mis tähendab olla?...
Kierkegaard on end kunagi
võrrelnud inimesega, kes elab iga hetk kokku variseda ahvardaval
pööningul. Seejuures ta teab seda. Sellepärast ongi tema
filosoofias leidnud end inimesed, kes elavad mahalõhkumisele
määratud ühiskonnas, inimesed, kes “on kaotanud jalge alt
igasugune pinna”.
Võib olla tema
filosoofilised tööd püüavad nõu anda, aidata nendele
inimestele. Ta ei taha õppida, vaid tahab, et inimesed ise leiaksid
otsust.
V4ib-olla üks
väljapääs, mida ta pakub on: “Mõistatuslik ei tule olla
mitte üksnes teiste jaoks, vaid ka iseendale.”
KASUTATUD
KIRJANDUS:
1.????????,
?. ??????????? ? ????. 1994.
2.???
??????????. 1994.
3.Bõhhovski B.
Kierkegaard (Suuri mõtlejaid). 1975.
4.Salumaa E. Kierkegaard. 1993.
Äðóãèå ðàáîòû ïî òåìå:
Kierkegaard
Tallinna Pedagoogikaülikool KASVATUSFILOSOOFIA Eksamitöö Kierkegaard`i lähenemine inimese olemusele ja kasvatusele Õppejõud: S.Kera Anna Pomm
Kierkegaard And Wittgenstein Essay Research Paper The
Kierkegaard And Wittgenstein Essay, Research Paper The connections between Ludwig Wittgenstein and Soren Kierkegaard as philosophers are not at all immediately obvious. On the surface, Wittgenstein deals with matters concerning the incorrect use of philosophical language and Kierkegaard focuses almost exclusively on answering the question ‘how to become a Christian’.
Antigone 10 Essay Research Paper Antigone
Antigone 10 Essay, Research Paper Antigone “The tyrant dies and his rule ends, the martyr dies and his rule begins.” (Kierkegaard) In terms of Antigone, this quotation makes a lot of sense. If a tyrant’s, or a cruel dictator-like person’s, role is to diminish, he/she will not necessarily die, but his/her popularity will most definitely decline.
Soren Kierkegaard Essay Research Paper In the
Soren Kierkegaard Essay, Research Paper In the world of the existentialist there are many questions that need answering. Why do we exist? What is right and what is wrong? Who decides what is right and what is wrong?
Philosophy Essay Research Paper Soren KierkegaardSoren Aabe
Philosophy Essay, Research Paper Soren Kierkegaard Soren Aabe Kierkegard was a Danish philosopher and religious thinker. He was born in Copenhagen on May 5, 1813. He was the youngest of 7 children. Kierkagaard had a disability that restricted him from playing with kids his own age. Because of this, he spent a lot of time with his father.
Soren Kierkegaard Essay Research Paper Soren KierkegaardByAdam
Soren Kierkegaard Essay, Research Paper Soren Kierkegaard Adam C. Schuyler Philosophy 101 February 28, 2000 Existentialism is a philosophical movement that stresses on individual existence. Humans are totally free and responsible for their own actions. Man is not a detached observer of the world, he “exists,” he is “in the world.” Only man is in his own existence, nothing else can share that existence.
The Sufferings Of A Rational Being In
The Mind Of Soren Kierkegaard. Essay, Research Paper The Sufferings of a Rational Being in the mind of Soren Kierkegaard I. Prologue. In what would be characteristically seen as intrinsically manifested throughout the areas of existentialism, this idea of suffering, its components, as well as its distinctiveness on the part of the feebleness of human life becomes a common and usual conception for Kierkegaard, so as not to be considered.
SRen Kierkegaard Essay Research Paper Sren Aabye
S*Ren Kierkegaard Essay, Research Paper S*ren Aabye Kierkegaard (b.1813, d. 1855) was a profound and prolific writer in the Danish “golden age” of intellectual and artistic activity. His work crosses the boundaries of philosophy, theology, psychology, literary criticism, devotional literature and fiction.
Dostoevsky Kierkegaard Nietsche And Jaspers Essay Research
Paper Daniel Leonard Existentialism Dr. Brahinsky March 27, 2000 Trev, wake up! Dostoevsky, Kierkegaard, Nietzsche, and Jaspers write of many important issues concerning our existence and society in general, but the one that interests me the most is the belief in the ignorance and stupidity of the majority of the human race.
Kierkegaard And Christianity Essay Research Paper Soren
Kierkegaard And Christianity Essay, Research Paper Soren Kierkegaard is said to be one of the “founding fathers” of existentialism. His style of writing, his tone and vocabulary tie him closely to another forerunner of existentialist thought: Fyodor Dostoevsky (although either of them would probably deny this vehemently).
Reason For Existence Essay Research Paper Existentialism
Reason For Existence Essay, Research Paper Existentialism was born against Age of Reason in order to reject abstract thinking and absoluteness of reason. Existentialists have claims and evidences to support their idea. They are trying to find absolute truth without absolute thinking because of this they will look for the truth all the eternity.
Empiricism Essay Research Paper For a Genuine
Empiricism Essay, Research Paper For a Genuine empiricist the phrase ?God Exists? is meaningless To come to a proper understanding of the question, a few key concepts must first be established. What is meant by the term Empiricism? To an empiricist, the occurrence of consciousness is simply the product of experience.
Existence Of God Essay Research Paper Chris
Existence Of God Essay, Research Paper Chris Karcz114-68-4634 Existence of God or the Lack There of Philosophers and theologians have always searched a way to prove the existence or non-existence of God. Many of these philosophers have made valid points for their views on the subject. Philosophers such as Saint Thomas Aquinas, Decartes, and John Locke argued for the existence of God while others, such as Rowe and Hume, searched for ways to disprove the arguments that these philosophers stated.
On Man Ray S Violin D Ingres
Essay, Research Paper Man Ray s Violin D Ingres is a perfect example of a modernist photograph. Man Ray pushes both how photography is perceived and what is possible within a photograph in this example. Man Ray himself was an American, born as Emmanuel Rudnitsky, but moved to Paris and engaged in very non-American photography.
Kierkegaard Structure To Man
’s Impetus Essay, Research Paper I do not agree with Frankl. I do not believe Man’s primary driving force is a search for meaning. Nor do I concede with his critics that propose alternative ‘motivations’, such as power, or pleasure. I believe that man has the capacity to be driven by many motivational factors, not just any single one.
Hegel Marx Kant
– Pantheism Essay, Research Paper 1. Hegel is a pantheist, meaning that he believes that everytng toeather comes to being God. Subsequently he believes that everythenig is one, menatin gtat reason and reality actually are the same thing, fuirtheremore Hegel believst that reality is reason, this is his “first Principle”.
Untitled Essay Research Paper Anselm
Untitled Essay, Research Paper Anselm’s Ontological Argument and the Philosophers Saint Anselm of Aosta, Bec, and Canterbury, perhaps during a moment of
Balance Of Power Essay Research Paper The
Balance Of Power Essay, Research Paper The Balance of Power Throughout the semester, a theme that has guided our thoughts has been the idea that the self is the capacity to have capacities. Through what we have read, written about, and discussed, we have been trying to come up with our own answers to the questions about the self; what a capacity is, how we find them, which ones are essential to human flourishing, what we do with them once they are found? Yet all of these questions lead us to answer that final and defining question of “what is the ‘truth’?”
Christanity And Sin Essay Research Paper How
Christanity And Sin Essay, Research Paper How far do Christians go to explain the human condition?Although there is a consensus that sin is that which sets up man in place of God, that same consensus does not exist when looking at all aspects of the nature, origin and consequence of sin. The earliest arguments can be seen with the views of Pelagius and Augustine.
Existentialism Essay Research Paper existentialism By jim
Existentialism Essay, Research Paper existentialism By: jim smith Existentialism Existentialism is a philosophical movement that developed during the 19th and 20th centuries. One of the first things one may notice about existentialism is the confusion and disagreement of what it actually is. This is because those who developed it have conflicting ideas.
Nietzche Marx And Kierkegaard Essay Research Paper
Professor Foltz 20th Ce. Philosophy Nietzsche, Marx, and Kierkegaard Zarathustra is always a favorite, with the ringing of God is dead throughout the mountains. Re-evaluating our idols, discovering the significance of their dethroning and how it relates to the intricate web that we create for our lives.
Kierkegaard Essay Research Paper Kierkegaard felt that
Kierkegaard Essay, Research Paper Kierkegaard felt that subjective reflection was more crucial to the individual life than objective reflection because it focused on passion and human existence instead of logic and impersonal truth. The objective world is the world of facts and truth independent of the perceptions of humans.
Essay On Kierkegaard Essay Research Paper Willed
Essay On Kierkegaard Essay, Research Paper Willed Faith and Belief An essay on Kierkegaard 1. Introduction Can we will to believe what we choose? Are there times when we should at least try to believe in something? If it were easy to manipulate our own beliefs, low self-esteem would vanish, the divorce rate would decline, and over-consumption would disappear with the reminder: “I already have enough stuff.”
CORNEL WEST Essay Research Paper The fundamental
CORNEL WEST Essay, Research Paper ?The fundamental crisis in black America is twofold: too much poverty and too little self-love.? Cornel West is the African American philosopher who made that statement in his book titled, Race Matters. The Tulsa, Oklahoma native who is both liked and disliked by his peers and the public was born on, June 2, 1953 to Clifton and Irene West.
Existentialism In American Lit Essay Research Paper
Existentialism in American Literature “I must find a truth that is true for me, the idea for which I can live or die,” (Sfren Kierkegaard). Being the first acknowledged existentialist, Kierkegaard s ideas set the standards. Existentialist ideas are based mainly on the individual, his plights, and his confrontations.
Existentialism Relationships In A World Without God
Essay, Research Paper Relationships in a World without God In a world in which lives are shaped by irreversible choices and by random events, a world in which everything occurs but once, existence seems to lose is substance. Life in this designless universe raises questions of identity and can cause turmoil between the relationships of the self to others, the self to history, and the self to God.
A Biography Of Albert Camus And The
Theory Of Existentialism Essay, Research Paper A Biography of Albert Camus Albert Camus was a French-Algerian novelist, essayist, dramatist, and journalist and a Nobel laureate. He was born in Algeria to a French father and Spanish mother. After his father was killed in WWI, he was raised in poverty by his grandmother and mother.
Ethics And Decision Making Essay Research Paper
Making decisions is never easy, especially when considering ethics and morals. Since we were children, our parents have taught us the difference between right and wrong. Society, religion, media, and our peers have also influenced our thinking and definition of good and bad. The word ethic comes from the Greek language, meaning character and custom.
Existentialism In The Early 19th Century Essay
, Research Paper Existentialism in the early 19th Century Major Themes Because of the diversity of positions associated with existentialism, the term is impossible to define precisely. Certain themes common to virtually all existentialist writers can, however, be identified. The term itself suggests one major theme: the stress on concrete individual existence and, consequently, on subjectivity, individual freedom, and choice.
Ѹðåí Êüåðêåãîð
Kierkegaard, Seren (1813–1855), äàòñêèé ôèëîñîô, ðåëèãèîçíûé ìûñëèòåëü è ëèòåðàòîð, ðîäèëñÿ 5 ìàÿ 1813 â Êîïåíãàãåíå. Ó÷èëñÿ â ñðåäíåé êëàññè÷åñêîé øêîëå, â 1830 ïîñòóïèë â Êîïåíãàãåíñêèé óíèâåðñèòåò.