Sweden

GEOGRAAFILINE ASEND

  Rootsi Kuningriik asub Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaarel Balti mere ääres. Pindala on 450 tuhat ruutkilomeetrit. Pealinn - Stockholm. Balti meres talle kuuluvad saared Gotland ja Öland. Mandril Rootsi naabrid on Norra ja Soome aga kaugel pole ka Taani Saksamaa ja Balti riigid - nad asuvad üle Balti mere.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED

  Rootsi kesk- ja lõunaosa on killustatud tuhandete järvedega ja jõgedega ning lääneosas on pikk mäeahelik. Jõgede ja järvede pindala moodustab 9%  ja mägede pindala 16% kogu pindalast. Kuna Rootsi on hästi "venitatud" põhjast lõuna siis on ka kliima erinevates osades väga erinev. Põhjas on kogu aeg lumi lõunas aga kliima on suhteliselt mõõdukas. Selle kliima põhimõjutajad on Põhja Atlandi voolus ning domineerivad läänetuuled mis puhuvad suhteliselt soojast Atlandi ookeanist. Põhjas on märkavalt külmem kui lõunaosas kuna seal on palju mäestikke ning soe mereõhk lihtsalt ei ulata sinna.

  Keskmine õhutemperatuur veebruaris on natuke alla 0° C ning juulis 16° C. Suvel päev muutub pikemaks öö lühemaks ja talvel vastupidi.

  Keskmine sade on 535 millimeetrit aastas. Kõige rohkem sademeid on augustis edela osas.

  Rootsi hoolitseb väga oma keskkonnast ja kavatseb sulgeda kõik oma aatomelektrijaamad aastaks 2010 kuigi just nemad annavad praegu rohkema osa elektrienergiast.

  Naturaalsetest resurssidest võib nimetada tsinki uraani rauamaaki

RAHVASTIK

  Rootsi rahvaarv on 8 9 milljonit inimest ja tihedus on umbes 20 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Kuna põhjaosa on põhiliselt mägine ja suuremad linnad asuvad lõunas siis ka rahvas paikneb peamiselt lõunaosas. Suurem linn on Stockholm - 700 tuhat elanikke. Keskmine meeste eluiga on 75 ning naiste - 81 aastat. Kohaliku rahva arv on umbes 83%. Rahvajuurdekasv on 0 5-0 6%. Kirjaoskamatuid on alla 1%. Välismaalastest on kõige rohkem soomlasi        ( 2 3% ). Üle 65 aastaseid on 17 5% üle 80 aastaseid 4 7% üldrahvaarvust.

  Rootslaste õppimiskulud on maailma kõige kõrgemate seas. Samas on ka palju riigitoetusi hariduse saamiseks. Gümnaasiumi astuvad rohkem kui 90% õpilastest. Samuti riik hoolitseb ka kodanike tervisest. Ka siin saavad inimesed suured riigitoetused. Sellepärast suremus ongi üks madalamaid maailmas: kuus surnut tuhande sündinute kohta.

MAJANDUS

  Majandusarengu järgi kuulub Rootsi Esimesse Maailma (e. Põhja Riikide hulka). Rootsi majandus on kõige suurem Skandinaavia riikides. 1994.

aastal näis riigieelarve järgmiselt:

                                SISSETULEK       47.9 miljardit USA dollarit

                                VÄLJAMINEK     70.9 miljardit USA dollarit


RKP ühe elaniku kohta on üks suuremaid maailmas: 22 000 USD.

RKP harude järgi võib näha diagrammil 1.

  Sellest samast diagrammist võib näha et teenindusharud hõivavad umbes kaks kolmandikku kogu RKP-st.

  Keskmine kuupalk on 1100 USD ning tulumaks on sõltuvalt kuupalgast

31-46%.

KULUTUSED PEREKONNA EELARVES (keskmised %-des kuupalgast)

Elamu, k.a elektrienergia ja kütus 32 %
Toitlustamine, k.a kodust väljas 17 %
Transport 15 %
Meelelahutused 9 %
Riietus ja jalatsid 6 %
Mööbel ja kodutehnika 6 %
Alkohoolsed joogid ja tubakas 5 %
Hoolitsemine laste ja vanurite eest, ravimine 3 %
Muu 7 %

Töötute arv on meeste hulgas 7 7% ja naiste hulgas 7%.

  Põhilised tööstusharud on mootorsõidukite tootmine ( Rootsis on sõiduautosid 3 619 000 tk. Ja see on kuueteistkümnes näitaja maailmas) mets ja puidutooted täppismehaanikatooted (elektroonika kuullaagrid jt) ümbertöödeldud toiduained.

  Kõikide metallide ammutamine toimub Rootsi põhjaosas mägedes ülejäänute harudega tegeldatakse lõuna- ja edelaosas kuna kõik linnad (k.a ka tööstuslinnad) asuvad just seal.

  Põllumajanduses on domineeriv loomade kasvatamine koos piimatootmisega - need toovad 37% kogu põllumajanduse tuludest. Põllumajandusega tegeldatakse põhiliselt kagu osas kuna seal on madalik mis võimaldab sellega tegeleda.

VÄLISMAJANDUSLIKUD SIDEMED

  1995. aastal astus Rootsi Euroopa Liitu (EL) ja sellepärast praegused põhilised äripartnerid on EL liikmed.

  Eksportimispõhiliigid on: masinatooted mootorsõidukid paberitooted mets ja puidutooted tooted rauast ja terasest kemikaalid nafta ning naftatooted.

  Ekspordi partnerid on EL riigid eriti Saksamaa Suurbritannia Taani Prantsusmaa Soome ning mõned teised riigid nagu USA ja Norra.

  Importeerimise põhiartiklid on: masinaehitustooted nafta ning naftatooted kemikaalid mootorsõidukid raud ja teras riietusesemed ning toiduained.

  Impordi partnerid on põhiliselt samad mis ka ekspordi omad.

  KASUTATUD ALLIKAD

-Svenska Institutet (Rootsi Instituut)

-RKP andmed: World Bank World Tables (Maailma Panga maailma tabelid)

-Pindala andmed: 1994 Food and Agriculture Organization Production Yearbook

-Microsoftâ Encartaâ World Atlas 1998 Edition